Vaatamata paljudele eelistele kaasneb tehisintellektiga ka tõsiseid riske, mis tekitavad eetilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke probleeme.
Töökohtade koondamisest privaatsuse rikkumiseni – tehisintellekti kiire areng on tekitanud arutelusid selle pikaajaliste tagajärgede üle. Miks on tehisintellekt siis halb? Uurime peamisi põhjuseid, miks see tehnoloogia ei pruugi alati kasulik olla.
Artiklid, mida võiksite pärast seda lugeda:
🔗 Miks on tehisintellekt hea? – Tehisintellekti eelised ja tulevik – Siit saate teada, kuidas tehisintellekt parandab tööstusharusid, suurendab tootlikkust ja kujundab targemat tulevikku.
🔗 Kas tehisintellekt on hea või halb? – Tehisintellekti plusside ja miinuste uurimine – Tasakaalustatud ülevaade tehisintellekti eelistest ja riskidest tänapäeva ühiskonnas.
🔹 1. Töökohtade kaotus ja majanduslikud häired
Üks suurimaid kriitikaid tehisintellekti suhtes on selle mõju tööhõivele. Kuna tehisintellekt ja automatiseerimine arenevad jätkuvalt, on miljonid töökohad ohus.
🔹 Mõjutatud tööstusharud: Tehisintellektil põhinev automatiseerimine asendab rolle tootmises, klienditeeninduses, transpordis ja isegi valgekraede ametites, nagu raamatupidamine ja ajakirjandus.
🔹 Oskuste puudujäägid: Kuigi tehisintellekt loob uusi töövõimalusi, nõuavad need sageli edasijõudnud oskusi, mis paljudel koondatud töötajatel puuduvad, mis viib majandusliku ebavõrdsuseni.
🔹 Madalamad palgad: Isegi nende jaoks, kes oma töökoha säilitavad, võib tehisintellektil põhinev konkurents palku vähendada, kuna ettevõtted toetuvad inimtööjõu asemel odavamatele tehisintellekti lahendustele.
🔹 Juhtumiuuring: Maailma Majandusfoorumi (WEF) aruandes hinnatakse, et tehisintellekt ja automatiseerimine võivad 2025. aastaks kaotada 85 miljonit töökohta, isegi kui need loovad uusi rolle.
🔹 2. Eetilised dilemmad ja eelarvamused
Tehisintellekti süsteeme treenitakse sageli kallutatud andmete põhjal, mis viib ebaõiglaste või diskrimineerivate tulemusteni. See tekitab muret tehisintellekti otsustusprotsessi eetika ja õigluse pärast.
🔹 Algoritmiline diskrimineerimine: Töölevõtmisel, laenamisel ja õiguskaitses kasutatavate tehisintellekti mudelite puhul on leitud, et need näitavad üles rassilist ja soolist eelarvamust.
🔹 Läbipaistmatuse puudumine: Paljud tehisintellekti süsteemid toimivad "musta kastina", mis tähendab, et isegi arendajatel on raskusi otsuste langetamise mõistmisega.
🔹 Näide päriselust: 2018. aastal loobus Amazon tehisintellektil põhinevast värbamistööriistast, kuna see näitas eelarvamusi naiskandidaatide suhtes, eelistades varasemate värbamisandmete põhjal meessoost kandidaate.
🔹 3. Privaatsusrikkumised ja andmete väärkasutamine
Tehisintellekt õitseb andmete peal, kuid see sõltuvus tuleb isikliku privaatsuse hinnaga. Paljud tehisintellektil põhinevad rakendused koguvad ja analüüsivad tohutul hulgal kasutajainfot, sageli ilma selge nõusolekuta.
🔹 Massjälgimine: Valitsused ja ettevõtted kasutavad tehisintellekti üksikisikute jälgimiseks, mis tekitab muret privaatsuse rikkumise pärast.
🔹 Andmelekked: Tundlikku teavet töötlevad tehisintellekti süsteemid on küberrünnakute suhtes haavatavad, seades ohtu isiku- ja finantsandmed.
🔹 Süvavõltsingu tehnoloogia: tehisintellekti loodud süvavõltsingud saavad manipuleerida videote ja heliga, levitades väärinfot ja õõnestades usaldust.
🔹 Hea näide: 2019. aastal peteti ühelt Ühendkuningriigi energiaettevõttelt 243 000 dollarit, kasutades tehisintellekti loodud süvavõltsingu heli, mis imiteeris tegevjuhi häält.
🔹 4. Tehisintellekt sõjapidamises ja autonoomsed relvad
Tehisintellekti integreeritakse üha enam sõjalistesse rakendustesse, mis tekitab hirmu autonoomsete relvade ja robotsõja ees.
🔹 Surmavad autonoomsed relvad: tehisintellekti juhitavad droonid ja robotid suudavad langetada elu ja surma otsuseid ilma inimese sekkumiseta.
🔹 Konfliktide eskaleerumine: tehisintellekt võib vähendada sõja kulusid, muutes konfliktid sagedasemaks ja ettearvamatumaks.
🔹 Vastutuse puudumine: Kes vastutab, kui tehisintellektiga töötav relv teeb õigusvastase rünnaku? Selgete õigusraamistike puudumine tekitab eetilisi dilemmasid.
🔹 Eksperdi hoiatus: Elon Musk ja üle 100 tehisintellekti teadlase on kutsunud ÜRO-d üles keelustama tapjarobotid, hoiatades, et neist võivad saada "terrorirelvad".
🔹 5. Valeinfo ja manipuleerimine
Tehisintellekt õhutab digitaalse väärinfo ajastut, muutes tõe ja pettuse eristamise raskemaks.
🔹 Süvavõltsinguvideod: tehisintellekti loodud süvavõltsingud saavad manipuleerida avalikkuse arvamusega ja mõjutada valimisi.
🔹 Tehisintellekti loodud võltsuudised: automatiseeritud sisu genereerimine võib levitada eksitavaid või täiesti valesid uudiseid enneolematus ulatuses.
🔹 Sotsiaalmeedia manipuleerimine: tehisintellektil põhinevad robotid võimendavad propagandat, luues võltskaasamise avaliku arvamuse mõjutamiseks.
🔹 Juhtumiuuring: MIT uuring näitas, et valeuudised levivad Twitteris kuus korda kiiremini kui tõelised uudised, mida sageli võimendavad tehisintellektil põhinevad algoritmid.
🔹 6. Sõltuvus tehisintellektist ja inimoskuste kadumine
Kuna tehisintellekt võtab üle kriitilised otsustusprotsessid, võivad inimesed muutuda tehnoloogiast liigselt sõltuvaks, mis viib oskuste halvenemiseni.
🔹 Kriitilise mõtlemise kadumine: tehisintellektil põhinev automatiseerimine vähendab analüütiliste oskuste vajadust sellistes valdkondades nagu haridus, navigeerimine ja klienditeenindus.
🔹 Tervishoiuriskid: liigne tuginemine tehisintellekti diagnostikale võib viia selleni, et arstid ei pane patsiendihoolduses tähele olulisi nüansse.
🔹 Loovus ja innovatsioon: tehisintellekti loodud sisu muusikast kunstini tekitab muret inimloomingu languse pärast.
🔹 Näide: 2023. aasta uuring näitas, et tehisintellekti abil õppevahenditele toetuvate õpilaste probleemide lahendamise võimed vähenesid aja jooksul.
🔹 7. Kontrollimatu tehisintellekt ja eksistentsiaalsed riskid
Hirm, et tehisintellekt ületab inimese intelligentsuse – mida sageli nimetatakse "tehisintellekti singulaarsuseks" – on ekspertide seas suur mure.
🔹 Ülintellektiline tehisintellekt: Mõned teadlased muretsevad, et tehisintellekt võib lõpuks muutuda liiga võimsaks ja inimese kontrolli alt väljas olevaks.
🔹 Ettearvamatu käitumine: Täiustatud tehisintellekti süsteemid võivad tekitada ettenägematuid eesmärke, toimides viisil, mida inimesed ei suuda ette näha.
🔹 Tehisintellekti ülevõtmise stsenaariumid: Kuigi see kõlab nagu ulme, on juhtivad tehisintellekti eksperdid, sealhulgas Stephen Hawking, hoiatanud, et tehisintellekt võib ühel päeval inimkonda ohustada.
🔹 Elon Muski tsitaat: "Tehisintellekt on inimtsivilisatsiooni eksistentsile põhimõtteline oht."
❓ Kas tehisintellekti saab ohutumaks muuta?
Vaatamata neile ohtudele pole tehisintellekt oma olemuselt halb – see sõltub sellest, kuidas seda arendatakse ja kasutatakse.
🔹 Regulatsioonid ja eetika: Valitsused peavad eetilise arengu tagamiseks rakendama rangeid tehisintellekti poliitikaid.
🔹 Eelarvamustevabad treeningandmed: tehisintellekti arendajad peaksid keskenduma masinõppemudelite eelarvamuste eemaldamisele.
🔹 Inimlik järelevalve: tehisintellekt peaks kriitilistes valdkondades inimeste otsustusprotsessi abistama, mitte seda asendama.
🔹 Läbipaistvus: tehisintellekti ettevõtted peavad algoritmid arusaadavamaks ja vastutustundlikumaks muutma.
siis halb? Riskid ulatuvad töökoha kaotamisest ja eelarvamustest väärinfo, sõjapidamise ja eksistentsiaalsete ohtudeni. Kuigi tehisintellekt pakub vaieldamatuid eeliseid, ei saa selle varjukülge ignoreerida.
Tehisintellekti tulevik sõltub vastutustundlikust arendamisest ja reguleerimisest. Ilma korraliku järelevalveta võib tehisintellektist saada üks ohtlikumaid tehnoloogiaid, mille inimkond on kunagi loonud.